Nõianeitsi

1. Sääl, kus laine tasakesi kohab rannal rahuta
ja kuuvalgus igavesti paistab öösel üle maa.
Sääl, kus roosipõõsa vilus puhkab laisalt mustlane,
nõianeitsi noor ja ilus kingiks sain talt sõrmuse.

2. Võta, ütles suud mul andes armas kallis peiuke,
Seda armupanti kandes saad sa suure võimuse.
Vara -rikkust ta ei anna, au ei kuulsust, nime ka.
Läbi laine sind ei kanna, sõjas sind ei kaitse ka.

3. Ei ta anna sulle võitu kui sind piirab vaenlane
ega tee ta sulle sõitu külmast põhjast lõunasse.
Aga kui kord kurvalt tunned, et sa oled üksinda,
siis sind kavaluse sunnil suudleb peiu armuga.